Poekettides vajalike muudatuste saavutamiseks, millel on mõju arenguriikide tootjatele ja talunikele
Poekettidel on Euroopas tohutu mõjuvõim. Tarbijad käivad seal ostmas, talunikud ja tarnijad müüvad neile, valitsused võtavad neid kuulda. Nende ülekaal turuosa mõttes ning roll nii toodete ostja kui ka müüjana annab neile kindla võimu, mis mõjutab sõna otseses mõttes kõigi elu. Seega pole kellelgi, kes muretseb vaesuse ja üleilmse ebavõrdsuse pärast, võimalik sellest teemast mööda vaadata. Toodete ostmise ja müümise strateegiad mõjutavad otseselt keskkonda, majandust ja meie kõigi õigusi, seda nii Euroopas kui ka mujal maailmas.
Mida suurem osa turust koondub kauplusekettide kätte, seda enam kasvab tootjate sõltuvus neist. Kui jaemüüjatel õnnestub endiselt omale kasum tagada, halvenevad tingimused aga kogu ülejäänud tarneahela ulatuses. Väiketootjad tõrjutakse ärist kõrvale, enamikus arenguriikides suureneb ekspluateerimine ja saastamine.
Seepärast ootame, et poeketid:
- AUSTAVAD INIMÕIGUSI JA PARANDAVAD TÖÖTINGIMUSI LÄBI TERVE TARNEAHELA: Poeketid peavad mõistma ja tunnistama oma vastutust töötingimuste ja inimõiguste eest läbi terve tarnehala vastavalt ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetele (2011). Nende põhjal saavad poeketid võtta vastu käitumiskoodeksi ja jälgida nende täitmist.
- MAKSAVAD ÕIGLAST TÖÖTASU (LIVING WAGE): Töölised ja nende pered peavad elama väärikalt ja saama õiglast tasu selle töö eest, mida nad teevad – toodavad meile toitu ja tarvikuid. Paljudes riikides ei kata miinimumpalk esmavajadusi. Seepärast peavad poeketid tagama, et tarneahelas tasutakse töölistele õiglast tasu, kuna need töölised varutavad poekettide müüdavate toodetega ja seda eriti poekettide omatoodete tootmisel ja tarnimisel.
- LÕPETAVAD RESSURSSIDE RAISKAMISE: Poeketid julgustavad ületarbimist. Eripakendused, pikad tarneahelad, toiduainete külmutamine, off-season puuviljad ja juurviljad mõjutavad bioloogilise mitmekesisuse kadumist, tohutuid energiakulusid ja liigset emissiooni. Seepärast soovime, et poeketid jälgivad omatoodete puhul võimalikult tagasihoidlikku pakendamist ja ei proovi pakkuda puu- ja juurvilju, mille tarnimine on keskkonnale kurnav.
Kui iga inimene vastutab selle eest, mida ta poest ostab, siis pood vastutab selle eest, mida ta oma poodi müügile võtab ja paneb. Seega pole poeketil õigustust ajada vastutus ainult tarbija kaela.
- VÄHENDAVAD TARNEAHELA ÖKOLOOGLIST JALAJÄLGE: Poeketid peavad võtma proaktiivse ja järjepidevalt range suhtumise oma keskkondliku mõju vähendamisse toodete igas elutsükli etapis. Selleks saab juurutada erinevaid keskkondlikke juhtimisskeeme, võttes aluseks Euroopa ökojuhtimise ja -audiitorkontrolli skeemi EMAS (Eco-Management and Audit Scheme).
- LÕPETAVAD TARBIJA OSTUJÕU VÄÄRKASUTAMISE: Euroopa jaemüüjate ühised hanked on viinud ostujõu tohutu kontsentreerumisele. Jaemüüjad sõltuvad sageli väga vähestest tarnijatest, kes kirjutavad ette tingimusi, millel on nii kodumaitsele kui ka arenguriikide tootjatele keerulised tagajärjed, nagu näiteks ühepoolne hindade alandamine, kaubanduskokkulepete tagasiulatuv muutmine ja tellimuste muutmine lühikese etteteatamistähtajaga.
Selle osa kohta leiad rohkem infot kodulehe ingliskeelsel osal:
